Kas eelistada katuse vahetamisel senist või uut materjali?

Sageli kiputakse katuse renoveerimisel eelistama senist materjali, sest nii tundub kindlam. Tegelikult pole uue materjali pelgamiseks põhjust, sest vana katuse asendamine meelepärase kattega ei ole kuigi keerukas, kirjutab ehitusfirma Kahu & Kahu Ehitus OÜ ehitusinsener Johannes Kahu.

Vanematel, nõukogude ajal ehitatud majadel on sageli katus kaetud eterniitplaatide, vana pleki või ruberoidiga ehk tänapäevase nimetusega bituumenrullmaterjaliga.
Sageli kiputakse uue katuse ehitamisel eelistama sama materjali, arvates, et sel juhul pole katusekonstruktsioonidega vaja midagi ette võtta. Nii see aga pole, sest suure tõenäosusega vajab esiteks kaasajastamist soojustus ja ilmselt puudub vanal katusel ka korralik aluskate, mis tuleb paigaldada sõltumata valitud materjalist. 

Enamik katusekonstruktsioone kannavad ka kivikatust

Vahel arvavad vanemate majade omanikud, et kivikatus on vanade katusekonstruktsioonide jaoks liialt raske, kuid see ei vasta enamasti tõele. Üldiselt peavad ka vanemate majade konstruktsioonid kivide raskusele vastu, sest vastasel juhul oleks nad aja jooksul juba lume- ning tuulekoormuse tõttu nähtavalt läbivajunud. 

Ehitusekspertiisibüroo volitatud ehitusinsenerid tegid 15-kraadise kaldega soojustatud viilkatuse koormusarvutused, mille kohaselt moodustavad kivid katusele mõjuvast koormusest vaid 10–20%, seevastu lume- ja tuulekoormus ulatub uuringute andmetel ühtekokku 76%-ni katusele mõjuvatest jõududest.
Kivide koormus katusekonstruktsioonidele on profiilplekist ja eterniitplaatidest katustest keskmiselt vaid 6,4%, sileplekist katusest 7,7% ja asbestivabast kiudtsementplaadist 8,4% suurem. Seega on katusekattematerjalide endi omavahelised kaaluerinevused nii väikesed, et kui katus kannatab välja lume- ja tuulekoormused, siis ammugi kannatab ta välja materjali vahetuse.

Enamasti saab puitkonstruktsioonide tugevuse arvutamisel määravaks kasutuspiirseisund ehk liiga suur läbivajumine, mis häirib ennekõike visuaalselt. Seetõttu tasub alustada katuse seisukorra hindamist lihtsast vaatlusest, hinnates sarikate läbivajumist ehk kõverust. Kui läbivajumine on väike, puitkonstruktsioonid heas seisus ning kinnitused sõlmedes tugevad, siis katusekatte tüübi vahetamine probleeme ei tekita. Kahtluse korral tuleb aga siiski kindlasti konsulteerida professionaalsete katusemeistritega, kes hindavad katusekonstruktsioonide olukorda ning teevad vajadusel tugevusarvutused.

Aluskate kaitseb soojustust ja katusekonstruktsioone niiskuse eest
Uue katusekatte alla tuleb alati paigaldada aluskate, mille esmane ülesanne on tagada, et katuse alla kogunev kondensaatvesi ei satuks katusekontsruktsioonidele ega soojustusele (eriti kui soojustusena on kasutatud villa).
See probleem on eriti sage plekk-katuste puhul, sest sügisel ja kevadel jahtub plekk öösiti maha ning päeval soojeneb taaskord ülesse. See protsess võib pleki alla tekitada märgatava koguse kondendsaatvett, mis omakorda soojustusele tilkudes vähendab viimase soojuspidavust ning võib ajapikku läbi mädandada ka katusekonstruktsioonid.
Teiseks tagab aluskate, et katuse ehitamise ajal või katusekatte vigastamisel ei satuks sademetevesi tuppa.
Lae poolt peaks soojustust ja katusekonstruktsioone kaitsma omakorda aurutõkkega. Nimelt tekitab majas toidu valmistamine, duši all käimine ja isegi lihtsalt hingamine veeauru, mis võib aurutõkke puudumisel kondenseeruda aluskatte sisepinnale.

Hingav aluskate toimib ka tuuletõkkena ning kaitseb tänu  “hingamisele” soojustust ja katusekonstruktsioone toas tekkiva niiskuse eest, millel on õnnestunud läbi aurutõkke ebatäiuste konstruktsiooni tungida.
Kui pööning on välja ehitatud eluruumideks ning aluskate ei ole hingav ja on paigaldatud ilma tuulutusvaheta otse soojustusele, nõrguvad kondensaatvee piisad pidevalt sarikatele ja soojustusele. See viib villa soojapidavuse nullilähedaseks ja tekitab ajapikku hallitust või pehkivad puitosad sootuks läbi.
Seetõttu tuleks eelistada hingavat aluskatet, mis niiskuse majast välja laseb. Hingava aluskatte korral jääb ära ka eraldiseisva tuuletõkke ning selle ja mittehingava aluskatte vahelise roovi paigaldus, sest aluskate toimib juba iseenesest ka tuuletõkkena.

Uue katuse ehitus eeldab roovituse eemaldamist 

Aluskatte paigaldamiseks tuleb igal juhul vana roovitus eemaldada, kuna aluskate käib roovide ja distantsliistude alla. Kui roovid on kahjustuseta, võib need hiljem tagasi panna, kui nende mõõdud sobivad uue katusematerjaliga.
Näiteks kivikatuse roovituseks kasutatakse prusse mõõtudega 50x50mm ja plekk-katusel 100x25mm, bituumensindel vajab aga aluspinnaks täislaudist või niiskuskindlat OSB-plaati. 

Veel enne, kui uut aluskatet ja roovitust paigaldada, tuleb kontrollida ka katusekonstruktsioonide seisukorda. Kui puitosad ja soojustus on tõsiseid niiskuskahjustusi saanud, siis tuleb need uuendada sõltumata valitud katusematerjalist. Seepärast ongi katuse renoveerimisel mõistlik paigutada vähemalt 15% eelarvest ettenägematute kulude reservfondi, sest sageli selgub lõplik tõde alles vana katuse eemaldamisel. 

Kvaliteetne kivikatus on samas või soodsamas hinnaklassis kvaliteetse pleki või eterniitkatusega

Pole põhjust ka karta kivikatuse kallimat hinda ja keerukat paigaldust, kuna kivikatus on teiste kvaliteedilt sarnaste katusekattematerjalidega samas hinnaklassis, kuid peab oluliselt kauem vastu: kivikatuse eluiga on 100 ja pluss aastat, plekk-katusel ca 50 aastat, eterniitkatusel 60 aastat.
Tänapäeval ei nõua kivikatuse paigaldus ka mingeid erioskusi ja tööriistu. Katusekivid saab kaasaegsete kinnitusklambritega paika ilma ühtki naela katusematerjali või roovitusse löömata. Kivikatuse saab valmis enam-vähem sama ajaga kui plekk- või eterniitkatuse, mis tähendab, et ka kivikatuse paigaldus ei ole teistest materjalidest oluliselt kallim. 

Katuse soojustamine hoiab maja soojana

Arvestada tuleks, et ligi veerand ühtlaselt soojustatud eramu soojuskadudest eraldub läbi katuse. Seetõttu tasub katusekatte vahetamisele läheneda tervikpilti vaadates ja soojustada ka katusealune kaasaegsete normide kohaselt. Kuigi see töö võib tunduda tüütu lisakohustusena, tasub see aja jooksul  ära, kuna aitab oluliselt vähendada soojakadusid, mis omakorda väljendub vähenenud küttearvetes.

Et aga oleks võimalik katusealused tänapäevaste normide kohaselt soojustada, peab tavaliselt katusekonstruktsiooni paksemaks ehitama, et soojustus konstruktsioonide vahele ära mahuks. Kui vanasti piirduti  tavaliselt ca 15 cm paksuse soojustuskihiga, siis tänapäeval on nt villa puhul normiks minimaalselt 30 cm paksune kiht.
Nii aga saab lüüa kaks kärbest ühe hoobiga, sest sellisel juhul võib üsna kindel olla, et ka sarikate kandevõime mistahes katusematerjali puhul on tagatud. Nii üllatav, kui see ka ei tundu, siis sageli ei olegi katusematerjali vahetamisl põhiküsimus üldsegi mitte sarikatugevus, vaid just soojustustegurid.

Kuna aga eramute katusealused on tihti juba algselt madalavõitu, siis võib osutuda otstarbekaks paigaldada täiendavate sarikate kiht olemasolevate sarikate peale väljapoole. Nii säilib katusealuse ruumi kõrgus ja saab suhteliselt kerge vaevaga suurendada soojustuskihi paksust ning ehitada uued korralikult rihitud sobiva sammuga kandvad sarikad

Kivikatus toimib ka müratõkkena

Kui katusealuseid ruume kasutatakse eluruumina, siis on kivikatuse üks suuri eeliseid peale pika eluea, tugevuse ja välimuse ka vähene müra vihmasaju ja tugeva tuule korral. Kivikatusel on vihmasadu ja tuul seestpoolt vaevu kuuldav, plekk-katuse puhul aga tihti nii häiriv, et võib kergema unega inimestel lausa magamist  segada. Seetõttu tasub plekk-katuse valimisel pöörata tõsist tähelepanu müra summutamisele, mis eeldab täiendavaid kihte katusekonstruktsioonis.  

Dokumentatsioon

Kui nüüd tuligi idee oma vana katusematerjal uue vastu vahetada, siis tuleks arvestada sellega, et katusematerjali vahetusel võib olla vajalik esitada ehitusteatis, suuremal ümberehitusel isegi uus projekt ja ehitusluba. Selle täpsustamiseks tuleks ühendust võtta kohaliku omavalitsusega.

NB! Kui Sul on huvi selle vastu, mis oleks Sinu uue kivikatuse materjalihind, arvuta see meie katusekalkulaatoris. Hinna saad teada mõne minutiga!
Kuni detsembri lõpuni kehtib kõikidele BMI Monieri betoonist katusekividele soodushind!

Mine arvutama!

1.  15-kraadine katus on kivikatuse raskust arvestades üsna ekstreemne näide, sest sellest väiksema  kaldega katustele kivikatust väga ei paigaldatagi. Mida väiksema  kaldega on katus, seda suurem koormus konstruktsioonidele mõjub.

2.  Koormusarvutuste tegemisel eristatakse kahte piirseisundit: a) kandepiirseisundit, mis lihtsalt väljendades näitab, kas hoone püsib koos või kukub kokku ning b) kasutuspiirseisundit, kus hinnatakse seda, kas hoone näeb ka visuaalselt hea välja (nt ei vaju kusagilt läbi).
   Huvitav on siinkohal see, et kuna eri materjalid käituvad erinevalt, siis näiteks võivad betoon ja metall puruneda nii, et visuaalselt ei pruugi arugi saada, et hoone on läbi paindunud. Samas võib puit olla tugevalt visuaalselt läbi vajunud, kuid samas ei pruugi olla isegi lähedal kokkukukkumisele.