Lumekoristus katuselt

Lumekoristuse juures peab kindlasti silmas pidama, et see oleks teostatud turvaliselt ja katust säästvalt. Ilma vajaliku turvavarustuseta on tõsine oht end vigastada ning valede tööriistade ja -võtete kasutamine võib kaasa tuua katusekatte või vihmaveesüsteemide kahjustumise. Järgnevalt anname näpunäiteid, kuidas teostada lumekoristus katuselt võimalikult efektiivselt ja turvaliselt.

Lumekoormus

Et mõista, miks ikkagi rutiinne lumekoristus nõnda oluline on ning milliseid ohte kujutab katusel seisev lumi, on vajalik rääkida lumekoormusest ehk sellest, kui suurt lisaraskust tekitab katusekonstruktsioonidele sinna seisma jäänud lumekiht. 

Lume täpset raskust on keeruline määrata, kuna see oleneb vee kogusest lumes - mida tihedam on lumi, seda raskem ta on. Nii võib värskelt sadanud koheva lume koormus olla 50-70 kg/m³, aga märja ja pikalt seisnud lume kaal lausa 400 kg/m³ kohta. See tähendab, et 30 cm paksune märg lumekiht annab iga ruutmeetri kohta 120 kg lisakoormuse. Sealjuures on keskmine eramaja katus võimeline taluma ligikaudu 100 kg/m² kohta. 

Tuleb loomulikult märkida, et maksimaalne lumekoormus sõltub ka katuse kujust ning kaldest. Näiteks 30° nurga all oleva  kaldkatuse puhul on lume raskuse mõju lausa 20% väiksem võrreldes lamekatusega. Mida järsem ja lihtsama planeeringuga on katus, seda vähem lund sinna pidama jääb. 

Koristamata lume ohud

Lisaks eelnimetatud lumekoormusele, mis mõjub halvasti katusekonstruktsioonidele, on seisma jäänud lumemassiividega kaasnevateks ohtudeks ka lumevaringute teke ning jäätammide moodustumine. Selgitame aga pisut lähemalt: 

1. Konstruktsioonikahjustused ja sissevarisemise oht: Üks tõsisemaid liiglume ohte on konstruktsioonikahjustused või lausa katuse sissevarisemine. Nagu ka eelpool mainitud, avaldab raske märg lumi katusekonstruktsioonidele märkimisväärset koormust. Tuisuga tekkivate kõrgete vaalude puhul suureneb konkreetses punktis avalduv koormus aga veelgi ning saatuslikuks võib osutuda juba üks kõrgem kuhi. Eriti haavatavad on nõrgema konstruktsiooniga vanemad majad, aga ka lamekatused ning keeruka kujuga katused, kust lumi kergelt maha ei saa langeda.

2. Katuselekked: Katusealustest ruumidest eralduv soojus hakkab ebapiisava isolatsiooni puhul lume alumisi kihte sulatama ning tekkiv sulavesi leiab üles katuse nõrgad kohad, näiteks ebapiisavalt tihendatud läbiviigud, põhjustades lekkeid. Tagajärjeks taas ebameeldivad veekahjustused.

3. Jäätammid ja -purikad: Kogunenud lumi võib päeva jooksul sulada ja öösel uuesti külmuda, tekitades katuse serva jäätammid. Need takistavad vee äravoolu katuselt, põhjustades vee tungimise katuse alla, tuues kaasa lekkeid ja ulatuslikke veekahjustusi kodus. Pikemalt seisma jäänud vesi võib põhjustada hallituse levikut ning soojustus- ja konstruktsioonimaterjalide kahjustumist. Samuti tekivad räästasse jääpurikad, mis on oma raskusega ohuks katusekonstruktsioonile, aga räästast lahti murdudes veelgi ohtlikumad inimestele ja hoone ümber olevale varale. 

4. Vihmaveesüsteemide kahjustumine: Sulav ja siis jälle jäätuv lumi võib kinni jääda ka vihmaveerennidesse ja -torudesse. Jäätunud vihmaveerennid võivad muutuda nii raskeks, et murduvad kinnituste küljest lahti - kahjustatud saavad nii vihmaveesüsteem kui ka räästakast. Ummistunud torud takistavad ka vee õiget äravoolu, mistõttu võib liigvesi kahjustada nii katusekonstruktsioone kui fassaadi. 

5. Oht inimestele ja varale: Kui suured lumemassid ning räästasse tekkinud jääpurikad sulama hakkavad, kujutavad need suurel kiirusel katuselt alla kukkudes erakordselt suurt ohtu nii maja ümbruses liikuvatele inimestele kui ka näiteks seal parkivatele autodele või muule varale. 

Turvaline lumekoristus 

On majaomaniku ülesanne jälgida katuse lumekoormust ja kandekonstruktsioonide seisukorda ning alustada õigeaegselt lumekoristust katuselt. Selle juures on aga väga oluline, et seda tehakse ohutult - seda nii inimeste kui katusekonstruktsiooni vaatenurgast. 

Et libe katus ei kujutaks ohtu inimesele, on tarvis kaaluda kõiki riske, alustades sellest, kas ilmastikutingimused on lumekoristuseks sobivad. Tugeva tuulega ei tasu katusetöid ette võtta. Loomulikult on katusele mineku eelduseks ka nõuetekohase turvavarustuse olemasolu, sealhulgas katuseredel ning käigusillad ohutuks liikumiseks, samuti turvakonks ja -köis, millega end katuse külge kinnitada.

Kõiki majaelanikke tuleks lumepuhastustöödest teavitada ning lume langemise tsoon hoone ümber tuleks piirata, et mitte ohustada hoonest möödujaid. 

Samuti on vaja veenduda, et lume ja jää eemaldamiseks kasutatakse õigeid töövõtteid ning -vahendeid. Näiteks ei tohiks lund katuse kõrgematelt osadelt madalamale loopida, sest nii võib seal omakorda tekkida liiga suur lumekoormus. Ka ei tasu püüda jääd katuselt või vihmaveerennidest eemaldada tugeva keemia või teravate tööriistadega, kuna see võib katusekatte materjali või sadeveesüsteeme kahjustada. 

Kui majaomanikul puuduvad kas oskused või varustus turvaliseks lumekoristuseks, oleks õigem pöörduda teenusepakkuja poole. Nii on võimalik vältida ebamõistlikke riske inimestele ning varale.  

Lumetõkked ja nende paigaldus

Vahel võib märkimisväärne lumekiht katusele sadada loetud tundidega ning pole võimalik koheselt reageerida. Et takistada lume langemist kohtades, kus see võiks kujutada ohtu, on soovitatav paigaldada katusele lumetõkked, mis peatavad liikuva lumemassi hoo ning ei lase sel suurel kiirusel ning suures koguses katuselt variseda. 

Lumetõkete paigaldust peab siiski hoolikalt planeerima. Esiteks tuleb valida katusekattele sobivad lumetõkked ning kinnitused. Ideaalis võiksid olla katusematerjal ning lisavarustus olla ühe tootja poolt, et tagada ideaalne sobivus ning turvalisus. Nii pakub ka Monier oma kivikatustele sobivaid lumetõkkeid. 

Teiseks tuleb efektiivseks lumetõkete paigalduseks määratleda piirkonnad, kust lume langemine võiks üldse ohtu kujutada - sellisteks on tavaliselt trepikodade esised, parklad ning kõnniteed. Samuti on lumetõkete paigaldus oluline katuste osades, kus on mitmes kõrguses katusepindu, näiteks terrassi- või garaažikatus. Kõrgemalt hooga langev lumi ja jää võivad rikkuda allpool asuva katuse. 

Loomulikult tuleb jälgida paigaldusjuhendeid ning regulaarse katusehoolduse käigus ka lumetõkete olukorda kontrollida. 

Kokkuvõtteks

Hoolimata meie põhjamaisest kliimast tundub igal aastal, et talv saabub ootamatult. Siiski saame end hoolika planeerimise ning heaperemeheliku suhtumisega kindlustada paljude ohtude osas, mida äkitselt katusele sadanud lumi kaasa võib tuua. Väga olulise osa riskimaandusest moodustab põhjalikkus juba katuse ehitamisel - korrektne tihendus, isolatsioon, tugev konstruktsioon, nõuetekohane turvavarustus ning korralik vihmaveesüsteem annavad suure panuse lumest tingitud riskide minimeerimisse. Samuti tagab regulaarne katusehooldus, et lekked, praod või amortisatsioon avastatakse ja parandatakse enne, kui lumi jõuab nõrgad kohad üles leida ja suuremat pahandust tekitada. Kui  on loodud head tingimused ning meeles hoitud mõned põhitõed, ei ole ka katuse puhastamine lumest nõnda keerukas ja tülikas - kvaliteetne turvavarustus ja õiged töövõtted tagavad ohutuse ning meelerahu. Ja saabki talve kogu oma ilus nautida!