Vihmaveesüsteemid

Vihmaveesüsteemi funktsioonid

• Vee juhtimine hoonest eemale: Hoone vihmaveesüsteemi peamine ülesanne on koguda sadevett ja transportida see ohutult hoonest eemale. Katuselt otse pinnasele kukkuv vihmavesi niisutab fassaadi, kahjustab selle välisilmet ja lühendab konstruktsiooni eluiga.

• Erosiooni ennetamine: suunates vee hoone vundamendist eemale, aitavad katuse vihmaveesüsteemid vältida erosiooni ja pinnase ebastabiilsust.

• Hallituse ennetamine: korrektselt rajatud vihmaveesüsteem aitab hoida hoone katuse ja pööningu kuivana, vähendades hallituse ja mädaniku tekke ohtu.

• Vundamendi kaitse: vundamendi ümber kogunev ja seisma jääv vesi võib põhjustada pragusid ja konstruktsioonikahjustusi. Hästi läbimõeldud drenaažisüsteem aitab kaitsta hoone vundamenti ning keldrit.

• Kastmisvee kogumine: kui vihmaveesüsteemi juurde on rajatud ka sadevee kogumise võimalus, saab seda kasutada taimede kastmiseks, säästes nii puhast vett 

Vihmaveesüsteemi osad

Vihmaveesüsteemi peamised osad on piki räästaid horisontaalselt paigaldatavad vihmaveerennid ja nendega vertikaalselt ühendatud vihmaveetorud. Siiski on vihmaveesüsteemidel veel palju teisi komponente. 

• Vihmaveerennid: Kandilised või poolringikujulised kanalid, mis juhivad vee vihmaveetorudesse. Lisaks sirgetele rennidele on olemas ka katuse sise- ja välisnurkadesse sobivad komponendid.

• Vihmaveetorud: vertikaalselt vihmaveerennidest alla kulgevad vihmaveetorud juhivad sadevee maapinnani, kus see erinevate suudmekomponentide abil kas kaevu, pinnasesse või kogumismahutisse suunatakse.

• Katterestid / prahisõelad / lehefiltrid: kaitsevad lehtede, okste ja muu prahi sattumise eest vihmaveesüsteemidesse, et vältida ummistusi ja vihmavee ülevoolu. 

• Kinnitusvahendid: vihmaveerenn kinnitatakse räästasse spetsiaalsete rennikonksude abil ning vihmaveetorud toruklambrite abil.

• Üleminekud, ühendused, tihendid - tagavad sujuva, esteetilise ning veekindla ülemineku ühelt vihmaveesüsteemi osalt teisele.

• Vihmaveepüüdjad - spetsiaalsed tehases toodetud renniga tänavakivid, mis vähendavad vee pritsimist seintele ning juhivad vihmavee sujuvalt vundamendist eemale. 

Erinevad vihmaveesüsteemid 

Vihmaveesüsteeme saab liigitada nii vee äravoolu, materjali kui kuju alusel. 

Vihmaveesüsteemi äravool:

• Välise äravooluga vihmaveesüsteemid: Viilkatuste puhul kasutatakse peamiselt väliseid äravoolusüsteeme, kus vihmaveesüsteemi komponendid on nähtavad. 

• Sisemise äravooluga vihmaveesüsteemid: Lamekatustel on tavaliselt sisemised äravoolusüsteemid. Katusele ehitatakse kalded ja kalde kõige madalamasse punkti paigaldatakse katuselehter ehk katusekaev. Kaev ühendatakse vihmavee äravoolutoruga ja vesi juhitakse vihmavee kanalisatsiooni.

Vihmaveerennide ja -torude materjal:

Levinumateks vihmaveesüsteemide materjalideks on teras ja PVC. Olulisteks omadusteks on materjali paksus, korrosiooni- ja veekindlus. 

• Teras: Üsna kallis, kuid erakordselt tugev ja töökindel lahendus, mis peab vastu ka tugevatele tormidele. Hoolimata pinnakattele on teras siiski pika aja möödudes vastuvõtlik korrosioonile. 

• PVC: Uudsem lahendus, mille eelisteks on soodne hind, kergus ning korrosioonikindlus. Puuduteks on värvi pleekumine ja hõrenemine aja jooksul, samuti ei kannata PVC suuremaid raskusi. 
  

Vihmaveerennide ja -torude kuju: 

• Ümar profiil on klassikaline ja endiselt levinuim. Sile, ümara põhjaga vihmaveerenn tagab vee suurepärase läbitavuse. Lihtsasti puhastatav, kui on tekkinud renni põhja sodi või puudelt langenud lehed. Klassikaline stiil sobib hästi ka ajalooliste objektide rekonstrueerimisel.

• Kandiline profiil on uudsem lahendus ja sobib pigem modernses stiilis majadele.

Vihmaveesüsteemi paigaldamine

Veerennide ja vihmaveetorude mõõtmeid ja allatulekute arvu mõjutab eelkõige katusele tuleva vee kogus, katuse suurus ja kuju. Mida suurem on katus, seda rohkem vett sellele koguneb ning seda suuremat vee kogust peab ka vihmaveesüsteem suutma juhtida. Ka järsu kaldega katuse puhul peab arvestama, et veerennid peavad taluma suuremates kogustes vett, mis korraga katuselt alla voolab. Seega peavad ka äravoolud olema sügavamad ning suuremate kalletega. 

Orienteeruvateks juhisteks vihmaveerennide ja -torude valikul on järgnevad mõõdud:

• Kuni 250 m² katuste teenindamiseks on vaja vihmaveerenni laiusega 125 mm ja vihmaveetoru läbimõõduga 90 mm.

• Üle 250 m² katuste teenindamiseks kasutatakse vihmaveerenni laiusega 150 mm ja vihmaveetoru läbimõõduga 100 mm.

Vihmaveerenni ja -torude paiknemine tuleb vastavalt hoone spetsiifikale läbi mõelda selliselt, et veekoormus jaguneks süsteemi osade vahel võimalikult ühtlaselt ning et rennid ja torud asetseksid maja esteetika seisukohalt võimalikult loomulikult. Harilikud vihmaveetorude paiknemiskohad on maja nurgad ja akende vahed. 

Vihmaveerennid tuleks paigaldada väikese kaldega (ca 1 mm/m), et tagada korralik veevool ning et vesi ei jääks renni põhja seisma. Kindlasti tuleks arvestada ka välimusega - liiga suure kaldega paigaldatud renn pole just kõige nägusam. 

Vihmaveerenn kinnitatakse räästakasti külge spetsiaalsete kanduritega. Renni kinnituste samm olgu pigem tihedam, kui hõredam. Maksimaalne lubatud samm on 800 mm, soovituslik 600-700 mm. Liiga suure sammu korral painutab renni kogunev lumi ja jää renni kinnituste vahelt ajapikku välja ja renn kõverdub.

Katusekate võiks olla vihmaveerenni kohal nii, et 2/3 rennist jääks avatuks. Jälgida tuleks, et renni välisserv ei jää lume langemise teele ette. Samuti on soovituslik kasutada räästaplekki, et vältida tuulekasti kahjustumist.

Vihmaveetorud tuleb paigaldada korrapäraste vahemike järel kogu renni pikkuses. Allatulekute arv peab tagama vee äravoolu ka suurema vihmahoo korral. Ligikaudselt suudab vihmaveetoru vastu võtta vee 10-12-meetrisest rennist. 

Kogu vihmaveesüsteem tuleks planeerida võimalikult väheste liitekohtadega. Liitekohtades tuleb tagada korrektne ülekate ning veekindel tihendus. Renni otsatükid tuleb samuti hermeetiliselt kinnitada.

Sõltuvalt sellest, kuhu juhitakse vihmavesi, paigaldatakse vihmaveetoru otsa kas kaevuliide vee juhtimiseks sadeveekaevu; kõver süliti ehk suue vee juhtimiseks maja fassaadist ja vundamendist eemale; või spetsiaalne väljavooluava vihmavee juhtimiseks kogumistünni. 

Et vältida vee pritsimist maapinnalt tagasi voodrile või vundamendile ning takistada pinnase erosiooni, kasutatakse ka spetsiaalseid vihmaveepüüdjaid - renniga kive, mis “püüavad” langeva vee ning suunavad selle hoonest eemale. 

Olenevalt maja asukohast võib liigvee ärajuhtimiseks vajalik olla drenaaž: piki vundamenti kaevatakse kraavi, millesse paigaldatakse perforeeritud toru ning täidetakse seejärel kruusa või killustikuga.

Vihmaveesüsteemide hooldus

Vihmaveerennid ja vihmaveetorud tuleks üle vaadata ja puhastada vähemalt kaks korda aastas, et eemaldada sinna kogunenud praht, sammal, oksad, lehed. Kui hoone ümber on palju puid, võib lehesaju perioodil olla puhastamist vaja isegi sagedamini. Pärast puhastamist tuleb hoolikalt üle kontrollida, kas süsteemis esineb pragusid, korrosiooni või muid kahjustusi.

Puhastamine

Kui vihmaveesüsteem jätta regulaarselt puhastamata, võib rennidesse koguneda suur hulk lehti, oksi, sammalt ja muud prahti ning  vesi ei pääse voolama. Prahi ning vee raskus rikub kinnitusi või külmuvad rennid lõhki. Kahjustatud võivad saada fassaad, katusekonstruktsioonid, räästakastid. Lekete tagajärjel hakkab mädanema puit ja hallitama seinad.

Vihmaveesüsteemide puhastamine on jõukohane töö ka majaomanikule. Tuleb vaid turvaliselt rennini pääseda ning prügi eemaldada. Pärast seda tasuks aiavooliku abil renn puhtaks loputada. Kasutada võib ka survepesurit, aga mõistlikult - mitte liiga lähedalt ja tugeva survega, vastasel juhul võivad materjal ja kinnitused kahjustada saada. 

Vihmaveetorude puhastamiseks tuleks neisse voolikust vett lasta ja kui on näha, et vesi ei pääse takistusteta läbi, survet tõsta. Kergemad ummistused saavad nii eemaldatud, suuremate korral tuleb kasutada spetsiaalset harja. Mingeid kemikaale ei tasu torudesse kallata, sest need võivad metalli kahjustada ja põhjustada roostetamist.

Tõsise ummistuse korral, kui renn on vaja lahti võtta või mõnd süsteemi osa vahetada, peab pöörduma oskuste ja tööriistadega varustatud spetsialistide poole. 

Talvine hooldus

Talvel on vihmaveesüsteemi suurimaks ohuks jäätumine, aga ka majaomaniku tegevus jää eemaldamisel. Kindlasti ei tohi külmaga kinni külmunud rennist kirvega jääd välja raiuda, sest tagajärjeks on augud rennis ning renni väljavahetamine.Üks võimalus vihmaveesüsteemi jäätumist vältida on paigaldada soojenduskaabel. See aga pole väga levinud lahendus, kuna on üsna kulukas. 

Vihmaveesüsteemide kontroll

Kui rennid ja torud on puhastatud, tuleb alati kontrollida, ega pole tekkinud lekkeid, pragusid või korrosiooni. Eriti tähelepanelikult tuleb üle vaadata kõik liited ning neelukohtadesse jäävad rennid. 

Kontrollida tuleks rennide liitekohtade hermeetilisust, neetide ja muude kinnitusvahendite seisukorda. Kui needitud liitekohad ei pea vett, tuleb needid lahti puurida, jätkukoht korrektselt silikoonida ja kinnitada suuremate neetidega. Võimalikud roostekahjustused tuleb puhastada, kruntida ja värvida. Renniotsi kontrollida läbijooksude osas, vajadusel tihendada silikooniga.

Pahatihti on aga korduva parandamise asemel mõistlikum kahjustunud osa uuega asendada. Hooldust tehes saab liitekohad küll ära puhastada ja panna uue silikooni, aga mõne nädala pärast võib sealt jälle lekkima hakata. See näitab, et liitekoht on lihtsalt liiga amortiseerunud ja vastavad vihmaveesüsteemi detailid tuleb asendada. 

Kui aga eelistad, et professionaalid vihmaveesüsteemi üle vaataksid, võta meiega ühendust - oskame soovitada usaldusväärseid partnereid.